Corgide värvid ja sabad
Corgide värvid & sabad.
Pembroke'de värvimaailm pakub silmailu, aga cardiganide värvimaailm on kirevam. Allpool kirjutan enam.
Sabadega on aga palju lihtsam seis - cardidel on see sünnipäraselt pikk. Ja neid ei lõigata lühemaks mitte kuskil. Juhul kui sünnib ka lühema sabaga cardigan, siis see ei ole geneetiliselt natural bobtail.
Pembrokede puhul võib esineda nii- ja naasuguseid sabasid. Üht peab teadma - tänapäeval on Eestis sabade kupeerimine keelatud juba aastast 2000. Küll aga see osades riikides lubatud (ntx USA, Venemaa, Valgevene). Pembrokede puhul on geneetiline võimalus naturaalse lühisaba ehk natural bobtail'i sündimiseks. Selleks peab alati vähemalt üks vanematest olema ise NBT. Sellisel juhul varieerub saba pikkus päris olematust kuni peaaegu täispikani välja, asi mida raske ette ennustada.
Ja kui koeral on pikk saba, siis see on kohevakarvaline, nagu kenal talvisel rebasel. Aga saba liputavad mõlemad ühtmoodi - on see siis peaaegu olematu või pikk :)
Welsh corgi pembroke värvidest on esinevad:
Tricolor ehk kolmevärviline. Jaguneb päriselt veel kolmeks: mustpeatricolor, musta mütsiga tricolor ja punapea tricolor.
Punane, kellel on alati valged märgised kõhu all, osaliselt rinnakul ja käppadel. PS. Vastsündinuna tunduvad kõik punased kui sooblid, aga vanusega see muutub tavalisemaks punaseks.
Soobel, kelle värvi sügavus muutub aastatega tugevamaks. Kutsikana enamasti ei ole kindlalt määratletav, kui ei ole kindel geneetika selle taga.
Welsh corgi cardigani värvide maailm
Blue merle, esineb nii tan margistega kui ka brindle märgistega.
Tricolor, kellest üks variant on brindle märgistega (isegi vaevumärgatavad) põskedel, põlvedel. Teine variant on tan märgistega.
Brindle. Justkui tiigrikarva triibulised. Ja siin see värviskaala on lai ilusast mahagonist kuni mustjaspruunini välja.
Punased ja sooblid. Harva esinevad, kuid väga kenad värvid.
Pembroke'de värvimaailm pakub silmailu, aga cardiganide värvimaailm on kirevam. Allpool kirjutan enam.
Sabadega on aga palju lihtsam seis - cardidel on see sünnipäraselt pikk. Ja neid ei lõigata lühemaks mitte kuskil. Juhul kui sünnib ka lühema sabaga cardigan, siis see ei ole geneetiliselt natural bobtail.
Pembrokede puhul võib esineda nii- ja naasuguseid sabasid. Üht peab teadma - tänapäeval on Eestis sabade kupeerimine keelatud juba aastast 2000. Küll aga see osades riikides lubatud (ntx USA, Venemaa, Valgevene). Pembrokede puhul on geneetiline võimalus naturaalse lühisaba ehk natural bobtail'i sündimiseks. Selleks peab alati vähemalt üks vanematest olema ise NBT. Sellisel juhul varieerub saba pikkus päris olematust kuni peaaegu täispikani välja, asi mida raske ette ennustada.
Ja kui koeral on pikk saba, siis see on kohevakarvaline, nagu kenal talvisel rebasel. Aga saba liputavad mõlemad ühtmoodi - on see siis peaaegu olematu või pikk :)
Welsh corgi pembroke värvidest on esinevad:
Tricolor ehk kolmevärviline. Jaguneb päriselt veel kolmeks: mustpeatricolor, musta mütsiga tricolor ja punapea tricolor.
Punane, kellel on alati valged märgised kõhu all, osaliselt rinnakul ja käppadel. PS. Vastsündinuna tunduvad kõik punased kui sooblid, aga vanusega see muutub tavalisemaks punaseks.
Soobel, kelle värvi sügavus muutub aastatega tugevamaks. Kutsikana enamasti ei ole kindlalt määratletav, kui ei ole kindel geneetika selle taga.
Welsh corgi cardigani värvide maailm
Blue merle, esineb nii tan margistega kui ka brindle märgistega.
Tricolor, kellest üks variant on brindle märgistega (isegi vaevumärgatavad) põskedel, põlvedel. Teine variant on tan märgistega.
Brindle. Justkui tiigrikarva triibulised. Ja siin see värviskaala on lai ilusast mahagonist kuni mustjaspruunini välja.
Punased ja sooblid. Harva esinevad, kuid väga kenad värvid.
corgide tervisest
Kõik koerad, kas tõupuhtad või ristandid, kannavad geneetilisi haigusi. Mõneti tõukoerte eeliseks on, et need haigused on prognoositavad ja eetilised kasvatajad testivad geneetilisi haigusi ning püüavad need geneetilised haigused oma aretusprogrammist välja jätta. Segavereliste koerte geneetilised haigused on ettearvamatud, kuna need võivad hõlmata kõiki geneetilisi haigusi kõikide tõugude taustalt. Ja valdav enamus ristandkoerte kasvatajaid ei testi geneetilisi haigusi, nii et nad ei tea, milliseid haigusi nende koerad kannavad, ega püüa neid oma geenivaramust kõrvaldada.
Welsh corgi'd loetakse suhteliselt terveteks tõugudeks, kuid ka neil on oma osa mis võib vaeva põhjustada. Ideaalne oleks, et aretuses kasutataks vaid koeri, kes on vabad kõikidest pärilikest haigustest ja kellel on suurepärane struktuur, temperament ja tõutüüp. Nagu ma ütlesin – ideaalne!
Pembroke’de puhul on puusa- ja küünarliigese düsplaasia päriliku soodumusega ja olulist rolli mängib siinjuures ka kutsika/noorkoera üleskasvamise keskkond nii kasvataja juures kui ka uues kodus; toitumine ja füüsiline koormus. Lisaks esineb pärilikke silmahaiguseid, degeneratiivset müelopaatiat (DM), kaasasündinud südamedefekti ehk avatud arterioosjuha (PDA) ja von Willebrand’i haigust (vWD1). Seljadiski sopistumine (IVDD) on selles tõus pigem harvemini esinev.
Cardigan’ide puhul on puusa- ja küünarliigese düsplaasia (sh. küünarliigese inkongruentsus) päriliku soodumusega ja olulist rolli mängib siinjuures ka kutsika/noorkoera üleskasvamise keskkond nii kasvataja juures kui ka uues kodus; toitumine ja füüsiline koormus. Silmahaigustest on esinev progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA). Muud pärilikud silmahaigused ja degeneratiivne müelopaatia (DM) on harvemini esinevad, kuid need on olemas. Cardiganidel esineb vahel ka seljadiski sopistumist (nö. tagajalgade halvatus) (IVDD).
Eestis kehtivate aretusnõuete järgi on kohustuslik teostada koerale pärilike silmahaiguste uuring tunnustatud veterinaari juures (tulemus peab olema kantud Eesti Kennelliidu andmebaasi) ja kohustuslik on ka saada kolm „suurepärast“ näitusehinnet näitustelt. See on minimaalne.
Lisaks tehtavad geenitestid on võimalus teha võimalusel paremaid aretusvalikuid, kuid püüdes mitte kitsendada geenibaasi.
PRA cardiganides on tänaseks harva esinev, sama on selles tõus DM’ga. Pembrokedes vWD on aina harvemini esinev. DM osas on teada USA tehtud testide põhjal, et ca 60% pembrokedest on riskirühmas (at risk), ca 35% kandjad (carrier) ja ainult ca 5% on puhtad (clear). DM võib avalduda riskirühmas oleval koeral ca 9+ aasta vanusena, kuid juhtub ka et riskirühmas olev koer sureb 15 aasta vanusena hoopiski muu haiguse tagajärjel. Kahjuks on levinud arvamus, et corgide seljaprobleemid on just degeneratiivne müelopaatia. Enamasti on siiski tegu seljadiski sopistumisega.
Arvestades kui vähe on „puhas“ DM tulemusega koeri üleüldse, kes vastaksid ka aretuskoera nõudmistele muudes aspektides, siis elimineerides riskirühma koerad aretusest, siis kitsendaks see käik väga geenibaasi. Vot see oleks rumal terviseuuringu tulemuse rakendamine, koer ei koosne vaid ühest uuringutulemusest!
Kaasasündinud südamedefekt (PDA) pembroke’des ei ole tänaseks saanud DNA testi, kuid see on selles tõus aina enam diagnoositav. Teada pole, kas selleni viinud paremad diagnostika võimalused või tõus on seda esinemas aina enam ja enam. Iga pembroke kutsikas peab olema kuulatud üle pädeva loomaarsti poolt, meie puhul näiteks iga kutsikas loovutuseaks vähemalt 2 korda üle kuulatud.
Tervis on oluline, tervist peab uurima. Jah, kui ei uuri, siis pole ka probleemi – sest sa lihtsalt ei tea seda.
Welsh corgi'd loetakse suhteliselt terveteks tõugudeks, kuid ka neil on oma osa mis võib vaeva põhjustada. Ideaalne oleks, et aretuses kasutataks vaid koeri, kes on vabad kõikidest pärilikest haigustest ja kellel on suurepärane struktuur, temperament ja tõutüüp. Nagu ma ütlesin – ideaalne!
Pembroke’de puhul on puusa- ja küünarliigese düsplaasia päriliku soodumusega ja olulist rolli mängib siinjuures ka kutsika/noorkoera üleskasvamise keskkond nii kasvataja juures kui ka uues kodus; toitumine ja füüsiline koormus. Lisaks esineb pärilikke silmahaiguseid, degeneratiivset müelopaatiat (DM), kaasasündinud südamedefekti ehk avatud arterioosjuha (PDA) ja von Willebrand’i haigust (vWD1). Seljadiski sopistumine (IVDD) on selles tõus pigem harvemini esinev.
Cardigan’ide puhul on puusa- ja küünarliigese düsplaasia (sh. küünarliigese inkongruentsus) päriliku soodumusega ja olulist rolli mängib siinjuures ka kutsika/noorkoera üleskasvamise keskkond nii kasvataja juures kui ka uues kodus; toitumine ja füüsiline koormus. Silmahaigustest on esinev progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA). Muud pärilikud silmahaigused ja degeneratiivne müelopaatia (DM) on harvemini esinevad, kuid need on olemas. Cardiganidel esineb vahel ka seljadiski sopistumist (nö. tagajalgade halvatus) (IVDD).
Eestis kehtivate aretusnõuete järgi on kohustuslik teostada koerale pärilike silmahaiguste uuring tunnustatud veterinaari juures (tulemus peab olema kantud Eesti Kennelliidu andmebaasi) ja kohustuslik on ka saada kolm „suurepärast“ näitusehinnet näitustelt. See on minimaalne.
Lisaks tehtavad geenitestid on võimalus teha võimalusel paremaid aretusvalikuid, kuid püüdes mitte kitsendada geenibaasi.
PRA cardiganides on tänaseks harva esinev, sama on selles tõus DM’ga. Pembrokedes vWD on aina harvemini esinev. DM osas on teada USA tehtud testide põhjal, et ca 60% pembrokedest on riskirühmas (at risk), ca 35% kandjad (carrier) ja ainult ca 5% on puhtad (clear). DM võib avalduda riskirühmas oleval koeral ca 9+ aasta vanusena, kuid juhtub ka et riskirühmas olev koer sureb 15 aasta vanusena hoopiski muu haiguse tagajärjel. Kahjuks on levinud arvamus, et corgide seljaprobleemid on just degeneratiivne müelopaatia. Enamasti on siiski tegu seljadiski sopistumisega.
Arvestades kui vähe on „puhas“ DM tulemusega koeri üleüldse, kes vastaksid ka aretuskoera nõudmistele muudes aspektides, siis elimineerides riskirühma koerad aretusest, siis kitsendaks see käik väga geenibaasi. Vot see oleks rumal terviseuuringu tulemuse rakendamine, koer ei koosne vaid ühest uuringutulemusest!
Kaasasündinud südamedefekt (PDA) pembroke’des ei ole tänaseks saanud DNA testi, kuid see on selles tõus aina enam diagnoositav. Teada pole, kas selleni viinud paremad diagnostika võimalused või tõus on seda esinemas aina enam ja enam. Iga pembroke kutsikas peab olema kuulatud üle pädeva loomaarsti poolt, meie puhul näiteks iga kutsikas loovutuseaks vähemalt 2 korda üle kuulatud.
Tervis on oluline, tervist peab uurima. Jah, kui ei uuri, siis pole ka probleemi – sest sa lihtsalt ei tea seda.
corgi - kes ta on?
Rebase moodi koerad. Madalajalgsed, aga kiired kui saksa lambakoer. Väikse/keskmise suurusega välimuselt, kuid iseloomu rohkem kui mõnel suurel molossil. Minul on kodus olnud koos kasvamas saksa lambakoerad ja welsh corgid mõlemad. Ma tean, et välimuselt on nad küll rebaselikud, kuid oma iseloomult võivad olla ka sellised kes astuvad julgelt vastu ka kesk-aasia lambakoerale.
Welsh corgide tõustandardid on veidi kommenteeritult avaldatud Eesti Welsh Corgi'de Tõuühingu kodulehel, loe rohkem pembrokedest / cardiganidest.
Mõlemad tõud on pigem aktiivsemad koerad, kes hindavad väga oma pererahvaga koos tegutsemist. Minu meelest ei ole kumbki tõugudest hea valik pelgalt nö. õuekoeraks. Küll aga talvisel ajal on meil enda koeri raske tuppa tulema veenda - lumehanges saab ka olla ja seal mõnus ju. Täiskasvanud corgil on karv selline, mis kaitseb külma eest. Üksi olles kipuvad nad endale leidma tegevust, mis kindlasti ei sobi oma pererahvale. Nad vajavad koolitust, nad vajavad sotsialiseerimist, nad vajavad talupojamõistusega pererahvast, aga seejuures on nad täiesti tavalised koerad :)
Arvestades, et tegu on tõugudega, kelledel on korralik aluskarv, siis karvavahetus on neil korralik! Üldjuhul vahetavad isased koerad kaks korda aastas karva, emased vahetavad karva vastavalt jooksuaegadele (2-3 korda aastas). Koduse karvarulli ralli vähendamiseks on hea mõte koer salongi viia, kes pesevad, kammivad, föönitavad (ja jätavad enamuse karvadest sinna).
Aastaringselt terve koer karva ei vaheta. Tervise aluseks on ühes osas ka meeldiv stressivaba elu ja täisväärtuslik igapäevane toit. Ei saa öelda et iga corgi peaks sööma sama koostisega (rasva/proteiini % arvuga) toitu. Ei, kindlasti mitte - igaühele oma vastavalt oma kehakonditsioonile ja energiavajadusele! Kellele sobib toortoit, kellele kuivtoit, kellele mõlemad.
Üldiselt on nad terve tõug, kellega loomakliinikus käiakse üldisel ülevaatusel ja vaktsineerimas. Jah, on ka erandeid - keda kimbutavad haigused, keda muud kasvõi vanusest tingitud hädad. Siin ei ole küsimus tõus, selliseid olukordi on nii tõukoertes kui tõuta koertes aina enam.
Eluea poolest on nad üsna pikaealised, kui tervis vastu peab. Minu esimene welsh corgi pembroke Gigi suri 17 aasta ja 2 päeva vanusena, üldiselt aga see vanus pigem seal 12-14 aasta vahel olnud.
Welsh corgide tõustandardid on veidi kommenteeritult avaldatud Eesti Welsh Corgi'de Tõuühingu kodulehel, loe rohkem pembrokedest / cardiganidest.
Mõlemad tõud on pigem aktiivsemad koerad, kes hindavad väga oma pererahvaga koos tegutsemist. Minu meelest ei ole kumbki tõugudest hea valik pelgalt nö. õuekoeraks. Küll aga talvisel ajal on meil enda koeri raske tuppa tulema veenda - lumehanges saab ka olla ja seal mõnus ju. Täiskasvanud corgil on karv selline, mis kaitseb külma eest. Üksi olles kipuvad nad endale leidma tegevust, mis kindlasti ei sobi oma pererahvale. Nad vajavad koolitust, nad vajavad sotsialiseerimist, nad vajavad talupojamõistusega pererahvast, aga seejuures on nad täiesti tavalised koerad :)
Arvestades, et tegu on tõugudega, kelledel on korralik aluskarv, siis karvavahetus on neil korralik! Üldjuhul vahetavad isased koerad kaks korda aastas karva, emased vahetavad karva vastavalt jooksuaegadele (2-3 korda aastas). Koduse karvarulli ralli vähendamiseks on hea mõte koer salongi viia, kes pesevad, kammivad, föönitavad (ja jätavad enamuse karvadest sinna).
Aastaringselt terve koer karva ei vaheta. Tervise aluseks on ühes osas ka meeldiv stressivaba elu ja täisväärtuslik igapäevane toit. Ei saa öelda et iga corgi peaks sööma sama koostisega (rasva/proteiini % arvuga) toitu. Ei, kindlasti mitte - igaühele oma vastavalt oma kehakonditsioonile ja energiavajadusele! Kellele sobib toortoit, kellele kuivtoit, kellele mõlemad.
Üldiselt on nad terve tõug, kellega loomakliinikus käiakse üldisel ülevaatusel ja vaktsineerimas. Jah, on ka erandeid - keda kimbutavad haigused, keda muud kasvõi vanusest tingitud hädad. Siin ei ole küsimus tõus, selliseid olukordi on nii tõukoertes kui tõuta koertes aina enam.
Eluea poolest on nad üsna pikaealised, kui tervis vastu peab. Minu esimene welsh corgi pembroke Gigi suri 17 aasta ja 2 päeva vanusena, üldiselt aga see vanus pigem seal 12-14 aasta vahel olnud.
cardigan vs pembroke
Välimus
Üks on sabaga, teine on sabata. Nii oli see vanasti, siis kui veel sabasid kupeeriti pembroke'del.
Welsh corgi cardigan on alati pika sabaga (kui seal ei ole mõnda sabadefekti sünnipäraselt või traumat). Nad on ideaalselt 30cm turjakõrgusega, seejuures emased kaaluvad ca 14-16kg ja isased 15-17kg. Nad on pika kerega, ideaalse turjakõrgusega koer on rinnakust sabakondini ca 54cm. Cardigan on mahuka rinnakorviga, tugev ja jässakas madalajalgse koer. Tema esikäpad võivad pöörduda veidi randmest väljapoole (30 kraadi) ja olla paigutunud tihedalt rinnakorvi vastu (moodustab otsevaates muna kuju). Cardiganile iseloomulik on suured püstised kõrvad, tema tõsine pilk, aga olles samal ajal elegantne ja lustlik.
Welsh corgi cardigane on põhivärvidena: tricolor / blue merle / punane / brindle / soobel. Neist esimesed kaks on kas brindle või tan märgistega. Alati on cardigan vähemal või rohkemal määral ka valgete märgistega. Ses osas on cardiganide aretus ka veidi keerulisem - kõiki värvikombinatsioone ei tohi omavahel ristata ja vahel esineb ka liigselt valget värvi.
Welsh corgi pembroke on see corgi, kes vahel sünnib sünnipärase lühikese sabaga ehk natural bobtail "NBT". Ta on alati veidi väiksem, kui cardigan. Pembroke turjakõrgus on 25-30cm ja ka kaalult on emased enamasti siiski 9-11kg, isased 10-12kg. Pembroke on küll väike, kuid ei saa tunduda habras koer. Ta peaks olema tugev, saamaks hakkama oma tööga karjakoerana. Tugeva ja tiheda ilmastikukindla karvaga, mis ei saa olla liiga pehme ega liiga karm. Kui cardigani esikäpad võivad olla veidi välja pööratud, siis pembroke puhul ei saa seda olla.
Iseloom
Mõlemad corgid on karjakoerad. Nende eesmärk ei ole olla jahikoer ega valvekoer. Kannast näksates karjatavad vaid veisekarja, teised "väiksemad" karjatatavad saavad karjatatud ilma hammasteta. See muidugi ei tähenda seda, et ta oma pererahvast karjataks. Kindalsti EI. Omanik, kelle corgi teda kannast näksab, peaks vaatama üle nendevahelise suhte.
Mõlemad tõud on sotsiaalsed ja mängulised, täpselt nii palju kui omanik neilt seda nõuab või nõudnud (ja sellest tekkinud koeral käitumisharjumus). Tänapäeval ei ole nende kahe tõu iseloomudes väga suurt vahet, et üks on väga outgoing tüüpi koer (pembroke) ja teine on veidi enesessetõmbunum (cardigan). Cardigan kindlasti on isepäisem, leiab endale alati ise tegevust ja võimalust tegeleda. Pembroke seevastu võib olla selline, kes ootaks oma omanikult temaga tegelemist. Nad on alati inimese koerad, mitte kunagi ei saa olla inimese suhtes arad või agressiivsed. Teiste koertega läbi saamine sõltub konkreetsest isendist ja olukorrast.
Enda kogemuse põhjal ütleks, et corgide omavahelise mängustiililt on rohkem aktiivsemad ja kontaktsemad cardiganid. Tirivad sabast, seljast, kõrvust ja jooksevad vajadusel jalust maha. Pembroke on rohkem häälekas mängija, jooksja seejuures.
Hea iseloom algab õigest geneetikast (vanemate, eriti ema iseloom); heast lasteaiast (st kasvataja) ja tema algkoolitusest (st. beebi/kutsikakool) ja õigetest kogemustest noorkoerana.
Fluffy tähendab, et corgi on pikakarvaline. Üldjuhul on karv umbes topelt nii pikk, kui korrektse karvapikkusega corgil. Mõlemal corgi tõul on selleks geen, mis toob aegajalt ka pikakarvalised isendid. See geen on tõus olnud väga pikka aega, öeldakse et see tuli kunagi welshi colliet kasutades. See on retsessiivne geen, ei ole dominantne. Normaalse karvaga corgi võib olla selle geeni kandja, ilma et oleks aimata ta geneetiline taust. Koeral võib olla ka väga lühike ja karm karv ning olla fluffy geeni kandja. Sellele geenile on olemas DNA test. Pesakonnas saavad sündida pikakarvalised kutsikad ainult siis, kui mõlemad vanemad on geeni kandjad. Esineb mõlemas welsh corgi tõus.
Juhin tähelepanu, et olla fluffy ei tähenda terviseprobleemi. See on vaid karva pikkus, kuid pikakarvalised corgid ei ole lubatud tõustandardiga ja sestap nad ei ole ka lubatud aretuses kasutada.
Igapäevane hooldus tähendab kord nädalas küünte lõikust ja kerget kammimist, kui koer on tavakarvaga. Corgi küüned peavad olema nii lühikesed, et kui ta seisab tasasel maapinnal, siis küüned ei puutu maapinda. Lisaks lõigatakse käpa alt karvad lühemaks, pigem selleks et koer mustust tuppa ei tooks ja käpp oleks puhtam.
Kammimine on vajalik, et ei tekiks pulste (vahel tekivad need pehmema karvaga koertel kõrvade taha ja pükstesse). Groomingsalongis käimine on hea mõte, mugavaim viis koerale hea hooldus teha.
Üks on sabaga, teine on sabata. Nii oli see vanasti, siis kui veel sabasid kupeeriti pembroke'del.
Welsh corgi cardigan on alati pika sabaga (kui seal ei ole mõnda sabadefekti sünnipäraselt või traumat). Nad on ideaalselt 30cm turjakõrgusega, seejuures emased kaaluvad ca 14-16kg ja isased 15-17kg. Nad on pika kerega, ideaalse turjakõrgusega koer on rinnakust sabakondini ca 54cm. Cardigan on mahuka rinnakorviga, tugev ja jässakas madalajalgse koer. Tema esikäpad võivad pöörduda veidi randmest väljapoole (30 kraadi) ja olla paigutunud tihedalt rinnakorvi vastu (moodustab otsevaates muna kuju). Cardiganile iseloomulik on suured püstised kõrvad, tema tõsine pilk, aga olles samal ajal elegantne ja lustlik.
Welsh corgi cardigane on põhivärvidena: tricolor / blue merle / punane / brindle / soobel. Neist esimesed kaks on kas brindle või tan märgistega. Alati on cardigan vähemal või rohkemal määral ka valgete märgistega. Ses osas on cardiganide aretus ka veidi keerulisem - kõiki värvikombinatsioone ei tohi omavahel ristata ja vahel esineb ka liigselt valget värvi.
Welsh corgi pembroke on see corgi, kes vahel sünnib sünnipärase lühikese sabaga ehk natural bobtail "NBT". Ta on alati veidi väiksem, kui cardigan. Pembroke turjakõrgus on 25-30cm ja ka kaalult on emased enamasti siiski 9-11kg, isased 10-12kg. Pembroke on küll väike, kuid ei saa tunduda habras koer. Ta peaks olema tugev, saamaks hakkama oma tööga karjakoerana. Tugeva ja tiheda ilmastikukindla karvaga, mis ei saa olla liiga pehme ega liiga karm. Kui cardigani esikäpad võivad olla veidi välja pööratud, siis pembroke puhul ei saa seda olla.
Iseloom
Mõlemad corgid on karjakoerad. Nende eesmärk ei ole olla jahikoer ega valvekoer. Kannast näksates karjatavad vaid veisekarja, teised "väiksemad" karjatatavad saavad karjatatud ilma hammasteta. See muidugi ei tähenda seda, et ta oma pererahvast karjataks. Kindalsti EI. Omanik, kelle corgi teda kannast näksab, peaks vaatama üle nendevahelise suhte.
Mõlemad tõud on sotsiaalsed ja mängulised, täpselt nii palju kui omanik neilt seda nõuab või nõudnud (ja sellest tekkinud koeral käitumisharjumus). Tänapäeval ei ole nende kahe tõu iseloomudes väga suurt vahet, et üks on väga outgoing tüüpi koer (pembroke) ja teine on veidi enesessetõmbunum (cardigan). Cardigan kindlasti on isepäisem, leiab endale alati ise tegevust ja võimalust tegeleda. Pembroke seevastu võib olla selline, kes ootaks oma omanikult temaga tegelemist. Nad on alati inimese koerad, mitte kunagi ei saa olla inimese suhtes arad või agressiivsed. Teiste koertega läbi saamine sõltub konkreetsest isendist ja olukorrast.
Enda kogemuse põhjal ütleks, et corgide omavahelise mängustiililt on rohkem aktiivsemad ja kontaktsemad cardiganid. Tirivad sabast, seljast, kõrvust ja jooksevad vajadusel jalust maha. Pembroke on rohkem häälekas mängija, jooksja seejuures.
Hea iseloom algab õigest geneetikast (vanemate, eriti ema iseloom); heast lasteaiast (st kasvataja) ja tema algkoolitusest (st. beebi/kutsikakool) ja õigetest kogemustest noorkoerana.
Fluffy tähendab, et corgi on pikakarvaline. Üldjuhul on karv umbes topelt nii pikk, kui korrektse karvapikkusega corgil. Mõlemal corgi tõul on selleks geen, mis toob aegajalt ka pikakarvalised isendid. See geen on tõus olnud väga pikka aega, öeldakse et see tuli kunagi welshi colliet kasutades. See on retsessiivne geen, ei ole dominantne. Normaalse karvaga corgi võib olla selle geeni kandja, ilma et oleks aimata ta geneetiline taust. Koeral võib olla ka väga lühike ja karm karv ning olla fluffy geeni kandja. Sellele geenile on olemas DNA test. Pesakonnas saavad sündida pikakarvalised kutsikad ainult siis, kui mõlemad vanemad on geeni kandjad. Esineb mõlemas welsh corgi tõus.
Juhin tähelepanu, et olla fluffy ei tähenda terviseprobleemi. See on vaid karva pikkus, kuid pikakarvalised corgid ei ole lubatud tõustandardiga ja sestap nad ei ole ka lubatud aretuses kasutada.
Igapäevane hooldus tähendab kord nädalas küünte lõikust ja kerget kammimist, kui koer on tavakarvaga. Corgi küüned peavad olema nii lühikesed, et kui ta seisab tasasel maapinnal, siis küüned ei puutu maapinda. Lisaks lõigatakse käpa alt karvad lühemaks, pigem selleks et koer mustust tuppa ei tooks ja käpp oleks puhtam.
Kammimine on vajalik, et ei tekiks pulste (vahel tekivad need pehmema karvaga koertel kõrvade taha ja pükstesse). Groomingsalongis käimine on hea mõte, mugavaim viis koerale hea hooldus teha.
kutsikahuvilisele
Tänan, et oled leidnud tee Astersland kenneli kodulehele. Oleme hobikennel, kes tegeleb welsh corgi cardigani ja welsh corgi pembroke tõugu koertega. Tõukoertega olen tegelenud juba aastakümneid, corgidega aastast 1993. Meie koerad elavad meiega koos, sama katuse all, olles ennekõike rõõmsad perekoerad.
Me planeerime oma kennelis sündivaid pesakondi hoolikalt. Meie emased koerad on läbinud terviseuuringud enne pesakonna planeerimist. Samamoodi on ka pesakonna isadel olemas teostatud terviseuuringud. Anname oma parima, et pesakonna kutsikad oleks terved koerad. Kindlasti ei anna see aga alati 100% garantiid, aga anname siiski oma parima.
Perelemmik vs näitusekoer? Iga kutsikas, kes meie juurest läheb uude perre - läheb ennekõike armastatud perelemmikuna ja koos kõikide dokumentidega. Ilma kohustusteta! Aga huvilisena ütle ausalt, millised on su pisimadki mõtted - sedasi saan mina teha parima valiku ja soovituse sulle.
Märgin ära, et me ei broneeri huvilisi ootejärjekorda, seega linnalegend meie kohta "3 aastat järjekorras ootamist" ei vasta tõele. Olen enam kui veendunud, et suurem osa huvilisi ei jaksa kutsikat ootama jääda ning jätkab oma otsinguid teiste kasvatajate juurest. Avaldame teate tavaliselt kas minu FB lehel või siin kodulehel kutsikate sünni kohta. Need, kes ootama jäänud, saavad end aegajalt meelde tuletada kirja teel või näitustel kohapeal.
Ma eelistan mitte anda soovitusi teiste kennelite kohta. Mina tean, millised on minu koerad, kuidas olen üles kasvatanud oma pesakonnad. Ma ei tea kuidas seda teised teinud on. Milline on kutsikate ema iseloom ja suhtumine kutsikatesse, millise iseloomuga kutsikad. Kuidas kutsikate kasvamistingimused, söötmine, treening olnud. Teiste kasvatajate kontaktid leiate Eesti Welsh Corgi'de tõuühingu kodulehelt.
Ma töötan igapäevaselt raamatupidajana, lisaks olen koerte välimikukohtunik, lisaks tegev koeraklubides. Rääkimata siis kodusest elust ja koertega tegelemisest. Andestust, kui te oma e-mailile kohe vastust ei saa. Mul tõesti võibki olla kiire oma tööga seoses või olen koertenäitust hindamas. Andke aega ka mul keskenduda ja vastata. Kutsika võtmine ei ole kindlasti „kes ees, see mees“ üritus.
Kui aga meil on pesakond ja me oleme teid külla kutsunud, siis olete ehk juba sammuke lähemal oma unistuse täitumisele.
Küll aga on meil kodus kassid, kanad, teised koerad. Siiski pole see miniloomaaed, kus nendega mängimas käia. Peate arvestama, et me ei kanna vastutust kui koer hüppab peale teile ja määrib teie valged püksid ära või. Koerad võivad ajada karva, see on loomulik ja normaalne!
Väikesed lapsed on toredad, kuid parim mõte ei ole nendega tulla kutsikatele külla! Kutsikad kakavad ja pissivad, laps võib sinna sisse astuda/istuda. Kutsikad hammustavad, närivad, tirivad – nagu nende vanusele kohane. Väike laps saab haiget ja ilmselt mitte parima kogemuse koeraga! Ära luba lapsele kutsikat ette valmis, kui selleks ei ole meie vahel kokkulepet!
Ära võta kaasa oma pere teisi loomi ilma eelneva kokkuleppeta!
Me planeerime oma kennelis sündivaid pesakondi hoolikalt. Meie emased koerad on läbinud terviseuuringud enne pesakonna planeerimist. Samamoodi on ka pesakonna isadel olemas teostatud terviseuuringud. Anname oma parima, et pesakonna kutsikad oleks terved koerad. Kindlasti ei anna see aga alati 100% garantiid, aga anname siiski oma parima.
Perelemmik vs näitusekoer? Iga kutsikas, kes meie juurest läheb uude perre - läheb ennekõike armastatud perelemmikuna ja koos kõikide dokumentidega. Ilma kohustusteta! Aga huvilisena ütle ausalt, millised on su pisimadki mõtted - sedasi saan mina teha parima valiku ja soovituse sulle.
Märgin ära, et me ei broneeri huvilisi ootejärjekorda, seega linnalegend meie kohta "3 aastat järjekorras ootamist" ei vasta tõele. Olen enam kui veendunud, et suurem osa huvilisi ei jaksa kutsikat ootama jääda ning jätkab oma otsinguid teiste kasvatajate juurest. Avaldame teate tavaliselt kas minu FB lehel või siin kodulehel kutsikate sünni kohta. Need, kes ootama jäänud, saavad end aegajalt meelde tuletada kirja teel või näitustel kohapeal.
Ma eelistan mitte anda soovitusi teiste kennelite kohta. Mina tean, millised on minu koerad, kuidas olen üles kasvatanud oma pesakonnad. Ma ei tea kuidas seda teised teinud on. Milline on kutsikate ema iseloom ja suhtumine kutsikatesse, millise iseloomuga kutsikad. Kuidas kutsikate kasvamistingimused, söötmine, treening olnud. Teiste kasvatajate kontaktid leiate Eesti Welsh Corgi'de tõuühingu kodulehelt.
Ma töötan igapäevaselt raamatupidajana, lisaks olen koerte välimikukohtunik, lisaks tegev koeraklubides. Rääkimata siis kodusest elust ja koertega tegelemisest. Andestust, kui te oma e-mailile kohe vastust ei saa. Mul tõesti võibki olla kiire oma tööga seoses või olen koertenäitust hindamas. Andke aega ka mul keskenduda ja vastata. Kutsika võtmine ei ole kindlasti „kes ees, see mees“ üritus.
Kui aga meil on pesakond ja me oleme teid külla kutsunud, siis olete ehk juba sammuke lähemal oma unistuse täitumisele.
Küll aga on meil kodus kassid, kanad, teised koerad. Siiski pole see miniloomaaed, kus nendega mängimas käia. Peate arvestama, et me ei kanna vastutust kui koer hüppab peale teile ja määrib teie valged püksid ära või. Koerad võivad ajada karva, see on loomulik ja normaalne!
Väikesed lapsed on toredad, kuid parim mõte ei ole nendega tulla kutsikatele külla! Kutsikad kakavad ja pissivad, laps võib sinna sisse astuda/istuda. Kutsikad hammustavad, närivad, tirivad – nagu nende vanusele kohane. Väike laps saab haiget ja ilmselt mitte parima kogemuse koeraga! Ära luba lapsele kutsikat ette valmis, kui selleks ei ole meie vahel kokkulepet!
Ära võta kaasa oma pere teisi loomi ilma eelneva kokkuleppeta!